Elukoha registreerimine

Uude kohta elama asumisel või elukoha muutmisel Eestis, elama asumisel välisriiki või välisriigist Eestisse elama asumisel tuleb isikul esitada elukohaandmete registrisse kandmiseks elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele  30 päeva jooksul elukohateade.

Elukohateadet on võimalik esitada esitatava elukoha aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele:

  • kohale minnes;
  • saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
  • saates digitaalse allkirjaga e-posti teel või
  • kasutades rahvastikuregistri e-teenust teabeväravas Eesti.ee (vajalik ID-kaardi, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PIN-koodide olemasolu).

Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud (v.a eestkostetavad).

 

Esitatavad andmed

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateatel kinnitatakse allkirjaga rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress. Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed, milleks on näiteks elektronposti aadress, postkastinumber, telefoninumber, muu sidevahendi number või ka muu ruumi aadress, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn, vald.

 

Ruumi omanik

Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt üürileping) või ruumi omaniku luba (allkiri elukohateatel või nõusolek eraldi dokumendina) elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse lisab elukohateate esitaja elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku elukohateate esitamiseks, välja arvatud juhul, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kasutamise kokkuleppest ei tulene teisiti. Sellisel juhul lisatakse elukohateatele kaasomanike kokkulepet tõendav dokument.

 

Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi. Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida elukohateatele või lisada elukohateatele.


Vajalikud dokumendid elukohateate esitamisel

  • elukohateate blankett
  • koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest, kui dokumendid saadetakse paberkandjal postiga;
  • koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist või ruumi omaniku nõusolek eraldi dokumendina või allkirjana elukohateatel, kui teate esitaja ei ole ruumi omanik;
  • kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel on vajalik kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek elukoha andmete esitamiseks. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse kaasomanike nõusoleku asemel elukohateatele kaasomanike kokkulepet tõendav dokument;
  • teise hooldusõigusliku vanema allkirjastatud nõusolek kas eraldi dokumendina või elukohateatele märgituna alaealise lapse elukoha registreerimisel.

 

Elukohateate esitamisel e-posti teel või teabeväravas Eesti.ee e-teenust kasutades esitatakse vajalikud nõusolekud digitaalallkirjaga.

 

Menetlus valla- või linnavalitsuses

Valla- või linnavalitsus kontrollib elukohateate saamisest alates kümne tööpäeva jooksul elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ja kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub järgmistel alustel elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest:

  • isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;
  • tegemist ei ole eluruumiga (va teatud erisused);
  • elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
  • isik on esitanud elukohateates valeandmeid.

 

Juhul kui valla- või linnavalitsus kannab isiku elukoha andmed rahvastikuregistrisse, on elukoha andmete kehtivuse alguseks rahvastikuregistris elukohateate saamise kuupäev.

 

Omaniku õigustatud nõudmine

Kui isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga isikul ei ole õigust kasutada ruumi omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana (näiteks isiku ruumi kasutusõigus on lõppenud) ja isik ei kasuta omaniku ruumi oma elukohana, on ruumi omanikul õigus esitada vastava aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele avaldus rahvastikuregistris olevate aadressiandmete muutmiseks. Nimetatud tingimused peavad olema täidetud üheaegselt ning nende õigsust kinnitab ruumi omanik avaldusel oma allkirjaga.

Ruumi omaniku avaldusest teavitab kohalik omavalitsus isikut tähitud kirjaga rahvastikuregistris märgitud aadressil ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ruumi omaniku taotlust ei rahuldata, kui isik ühe kuu jooksul avalduse kättetoimetamisest või Ametlikud Teadeannetes avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana või toimub kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.

Kui menetluse tulemusena omaniku õigustatud nõudmine rahuldatakse, säilitatakse rahvastikuregistris isiku elukoha aadress valla- või linna täpsusega.

Omaniku õigustatud nõudmist saab ruumi omanik esitada ruumi asukoha järgsele valla- või linnavalitsusele: