Värska laager - Petseri Põhjalaager

Värska laager, täieliku nimetusega Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager, asutati 1926.a. kindral Nikolai Reegi eestvõttel. Valminuna 45 miljonit senti maksva laagri jaoks saadi riigieelarvest ainult 5 miljonit. Materjal saadi oma metsast, töötas oma laualõikus, oli oma tislerikoda, mis valmistas aknaid-uksi. Töölisteks olid sõdurid ise, juhtisid palgatud meistrid – eraisikud. Igal aastal ehitati midagi juurde.
1930-ndaks aastaks olid valmis kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile; pagaritöökoda, pood; 500 kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned. Järve vastaskaldale ehitati kasarmud suurtükiväelastele, tallid ja puutöökoda, kus muu hulgas ka sõjaväelastele suuski valmistati.
Siin teenisid jala-, ratsa-, suurtükiväelased jt üle Eesti. Talvel viibisid laagris ainult valvemeeskonnad. Sõdurpoiste, sõja- ja reisilaevade, praamide tulek kevadel tõi kaasa elevuse ning kohalikele teenimisvõimaluse, inimeste arv Värskas mitmekordistus.
1927. aastal 4.  juulist 30. augustini toimus siin  kaitseliidu  noorte suvelaager. Edasistel aastatel võib  ajakirjanduse  vahendusel lugeda ratsaväe-ohvitseride     kahekuulistest     kursustest.     1925.     aastal, reservohvitseride täienduskoolitusest 1936. aastal jne.
Nõukogude vägede tulekul Eestisse 1941.a. põhjalaager likvideeriti. Enamik  ohvitsere represseeriti ja jäid teadmata kadunuks, paljud hoonedki lammutati. Kokku on hävinenud 13 hoonet. Endisele lipuväljakule on aga ehitatud laululava ja spordi-platsile Setu Talumuuseum.

Verhuulitsa küla ja Laudsi pettai 

Väike külake paikneb järsuveerelise Mustoja oru idanõlvakul. Vanasti olevat olnud Verhuulitsa küla, mida läbis Liivimaalt Pihkvasse viiv kaubatee, varustatud kummaski otsas väravatega. Igal õhtul koos päikese loojanguga väravad suleti. Et edasi liikuda pidid kaubateel öösiti liikuvad voorid hommikut ootama.

Laudsi pettai on aga vana mänd ümbermõõduga 3,35m ja kõrgusega 12m , mille juures toimusid vanasti mitmesugused usulised kombetalitused.

Treski küla, kiigeplats ja tsässon

1652. aasta ürikutes on mainitud küla Troska nime all. Sõna oli tuletatud venekeelsest sõnast “trotsnik” – pilliroog, kuna külas kasutati kattusekatteks õle asemel pilliroogu. Külas on traditsiooniks kujunenud vana jaanipäeva tähistamine jaanitule ja peoga

Tonja

See on mõnus puhkuse veetmise paik kauni looduse rüpes. Ühele poole jääb kaunis ja rahulik järv, teisele aga mõnusalt tuules kohisev metsapark. Tonja küla on vana rida-kaluriküla, kus kõik majad asuvad tee järvepoolsel küljel. Küla keskel oli seto lauluema Anne Vabarna   (21.12.1877-7.12. 1964)  kodumaja. Aga Tonja külast umbes kilomeetri kaugusel Karisilla oja suudmes olevas Võporsovas tähistab graniidist mälestuskivi (skulptor Elmar Rebane) lauluema sünnimaja. Anne Vabarna rikkalik pärand sisaldab üle saja tuhande regivärsi rahvalaulu, lisaks veel muud suulist rahvaloomingut. Selles osas ei ole temaga võrdset.
Kuigi laulik oli kirjaoskamatu, korvas seda hea mälu. Tal oli meeles üle 100 000 värsirea rahvalaule.