Värska vald peab ettevõtluse ja majanduse arengut piirkonnas oluliseks. Kohalike ettevõtjate rohkus ja aktiivsus tagab elanike tööhõive, parandab elukeskkonda ja –kvaliteeti, toob rahalist ressurssi piirkonda ning loob omavalitsustele tulubaasi valla töö koordineerimiseks.

Eesti rahvas on üldiselt paikne rahvas ja ei koli kergekäeliselt kodukohast minema. Peaaegu 80% Eestis keskmiselt ja 83,2% Värska valla elanikest töötas aastal 2000. Põlva maakonnas ja sellest koguni 76,5% Värska vallas, vaid 4,85 teistes maakondades. Eestis on mujal töötamise % keskmiselt 10%. Värskast on kujunenud väike tõmbekeskus kuhu käivad tööle ka naabervaldade: Mikitamäe, Orava, Räpina valla elanikud. Värska vallas on 1493 elanikku (seisuga 01.09.2007), neist ca 66% moodustab töövõimeline elanikkond.

Värska vallas on registreeritud 164 ettevõtjat, neist 37 äriühingut ja 127 füüsilisest isikust ettevõtjat (Allikas: Maksu- ja Tolliameti Registrikeskus, 08.10.2007). Füüsilisest isikust ettevõtjad moodustavad ettevõtjate üldarvust on 77,4% (127), osaühingud 20,7 % (34) ja aktsiaseltsid 1,8 % (3). Peamisteks tegevusaladeks on turism ja puhkemajandus (sh ravipuhkus, majutus, toitlustus, aktiivne puhkus), puidutööstus, mineraalvee tootmine, jaekaubandus ja teenindus. Väike on põllumajandussektori osakaal.

Värska vallale on tuntust toonud siinsed suuremad ettevõtted – AS Värska Sanatoorium ja AS Värska Vesi, kes on aidanud kujundada Värska valla positiivset mainet kui kohalikku toorainet turustavad ettevõtted.

Valla suurimad ettevõtted ja tööandjad:

• AS Värska Sanatoorium – taastusravi ja majutus (80 töökohta);
• AS Värska Vesi – mineraalvee tootmine, puhkemajandus sh Hirvemäe Puhkekeskus (38 töökohta);
• AS Värska Veekeskus – puhkemajandus ja majutus (23 töökohta);
• Verska Mineraalvee OÜ – mineraalvee tootmine (7 töökohta);
• AS Värska Puit – saematerjali töötlemine ja müük (12 töökohta).

Ainsana on suurenenud töökohtade arv võrreldes 2003. aastaga Värska Sanatooriumis, sama on töötajate arv Verska Mineraalvee OÜ, teistel on töötajate arv vähenenud. Suuremad ettevõtted: AS Värska Sanatoorium ja AS Värska Vesi on teinud märkimisväärseid investeeringuid põhivarasse, infrastruktuuri ja seadmetesse. Oma ettevõtlust laiendavad 2007.a. AS Värska Vesi laohoonete tarbeks ning AS Mahta Kütus müügipinna laienduseks. AS Värska Vesi omab alates 2005.aastast ainukese ettevõttena Eestis loodusliku mineraalvee tunnistust, mis annab talle võimaluse turustada oma toodangut Euroopa Liidus. AS Värska Sanatoorium omab alates 2005.aastast tunnistust, mis võimaldab pakkuda rehabilitatsiooniteenust. 2007.aasta sügisel avati Värska Veekeskus, mis pakub veeatraktsioone, ujula kasutamise teenust jm ilu- ja vaba aja veetmise võimalusi, samuti majutusteenust.

Olulisemad teenused on vallas esindatud: iluteenindus (juuksur, maniküür, pediküür, solaarium), postindus, massaaþ, perearsti- ja hambaarstiteenus, autoremont, jaekaubandus, apteek. Võimalik on tellida bürooteenuseid ja vahetada raha. Värska valda külastab küll suvehooajal palju turiste ja külalisi, kuid klientide hooajalisus takistab mõningate teenuste pakkumist aastaringselt. Üldine teeninduse tase on maapiirkonna kohta hea. Valla teenindussektori arengueelduseks on otsida võimalusi erineva sesoonsusega tegevuste kombineerimisel ning teha omavahel koostööd.

Värska vallale on iseloomulik elanike suur hõivatus avalikus sektoris, kuna Värska vallas tegutseb kool, muusikakool, lasteaed, noortekeskus, kultuurikeskus, kaks raamatukogu, vallavalitsus, muuseum koos tsäimaja ja Saatse filiaaliga (kuni 100 töötajat). Värska vallas on registreeritud 9 valitsusasutust ja 21 mittetulundusühingut (Allikas: Maksu- ja Tolliameti Registrikeskus, 08.10.2007). Piiriäärse asukoha tõttu on palju hõivatuid Piirivalveametis (Värska, Koidula, Saatse), Maksu- ja Tolliametis, Värskas tegutseb Päästeameti tugikomando.