Värska vallavara valitsemise korra muudatuste kinnitamine

V Ä R S K A V A L L A V O L I K O G U

M Ä Ä R U S

Värska 22.04.2010 nr 1-3/7

Värska vallavara valitsemise korra muudatuste kinnitamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 9; Värska valla põhimääruse § 6, § 8 alusel

Määrusega sätestatakse Värska Vallavolikogu 17.06.2003 määrusega nr 28 kinnitatud „Värska vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord“ muudatus terviktekstis.

Muudatused:

17.06.2003,Vvm nr 28

29.03.2005, Vvm nr 6

22.02.2007, Vvm 1-3/11

22.04.2010, Vvm 1-3/7

Värska vallavara valitsemise kord

I. ÜLDSÄTTED

§ 1. Korra eesmärk

(1) Käesolev kord sätestab Värska valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra.

(2) Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, võlaõigusseaduse ja muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist.

§ 2. Vallavara mõiste

(1) Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Värska valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused.

(2) Käesolevas korras kinnisvara kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ja mõttelistele osadele ning pooleliolevatele ehitistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni.

(3) Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

§ 3. Tervikvara mõiste

(1) Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks.

(2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavalitsuse otsusel.

II. VALLAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE

§ 4. Vallavara valitsemise ja valduse mõiste

(1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja vallavara valitsema volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste Värska valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

(2) Vallavara valitsejad on vallavolikogu ja vallavalitsus.

(3) Vallavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutused) on valla asutused, kellele Värska valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja vara valdusesse andnud.

(4) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Vallavara valdaja on:
1) vallavolikogu ja vallavalitsus;
2) vallavalitsuse struktuuriüksus;
3) valla ametiasutuse hallatav asutus.

(5) Vallavara valdajad võivad vallale kuuluva asja käesoleva korraga kehtestatud korras anda ajutiselt rendi-, üüri-, hoiu- või muu selletaolise suhte alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise kaudseks valdajaks.

(6) Teisteks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajaks.

(7) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valduses olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilitamise, korrashoiu ja väärtuse võimaliku kasvu eest.

(8) Vallavara valdava asutuse juht määrab vallavara eest materiaalselt vastutava isiku. Kui vallavara eest materiaalselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle vallavara eest materiaalselt vastutav vallavara valdava asutuse juht.

(9) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud tagama vallavara arvestuse pidamise raamatupidamise seaduse alusel.

§ 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine

(1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

(2) Vallavara üleandmise ja vastuvõtmise ühelt valdajalt teisele otsustab vallavalitsus ja see toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja.

(3) Akti märgitakse üleandmise alus, andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Aktile lisatakse üleantava varaga seotud dokumentatsioon. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara registrile.

(4) Kinnisvara üleandmisel märgitakse akti lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutusviisi ja puuduste kohta.

§ 6. Vallavara arvestus ja vallavara register

(1) Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus.

(2) Vallavara registri asutab ja registri pidamise korra kinnitab vallavolikogu. Registripidaja määrab vallavalitsus.

(3) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta registripidajale. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida.

§ 7. Vallavara omandamine ja vallale rahaliste kohustuste võtmine

(1) Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

(2) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides.

(3) Ehitise, kui peremeheta vallasasja hõivamine.

(4) Vallavara omandamise tasu eest otsustab:
1) vallavolikogu, kui:
1.1) omandatava vara hind ületab 75 000 krooni;
1.2) omandatakse kinnisvara;
2) vallavalitsus, kui vara hind ületab 30 000 krooni, kuid ei ületa 75 000 krooni;
3) valla ametiasutuse hallatava asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 30 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud asutuse põhikirjalise tegevuse tagamiseks.

(5) Riigilt valla omandisse vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras.

(6) Seaduse või tehingu alusel tekkinud ostueesõiguse kasutamise otsustab vallavolikogu.

(7) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Vallavalitsus on kohustatud enne pärandi vastuvõtmist korraldama pärandi inventuuri vastavalt pärimisseadusele. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuuriüksus või valla ametiasutuse hallatav asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärija või kingi saaja on Värska vald, määrab pärandi või kingi valdaja vallavalitsus.

(8) Muudel juhtudel vara omandamise otsustab vallavolikogu.

(9) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem, kui omandamise otsustab vallavolikogu või vallavalitsus. Kui vallavara omandamise otsustab volitatud asutus, sõlmib lepingu asutuse juht.

§ 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt

(1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise vallavarana otsustab:
1) vallavolikogu, kui:
1.1) võetakse laenu;
1.2) võetakse muid varalisi kohustusi üle 125 000 krooni;
2) vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 125 000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega.

(2) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega.

§ 9. Valla osalus ettevõtluses

(1) Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb vallavara majandamise kavast. Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu.

(2) Valla esindaja valla osalusega juriidilises isikus nimetab vallavalitsus.

III. VALLAVARA KASUTAMINE

§ 10. Vallavara kasutamise mõiste

Vallavara kasutamine on valla omandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine.

§ 11. Vallavara kasutamise otstarve

Vallavara kasutatakse:
1) valla avalikuks otstarbeks;
2) valla valitsemise otstarbeks;
3) vallale tulu saamiseks.

§ 12. Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara

(1) Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud ja rannad. Avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu.

(2) Avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel.

(3) Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata avalikuks otstarbeks kasutamiseks vallavolikogu otsusel.

(4) Vallavalitsus tagab teabe avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse.

§ 13. Valitsemise otstarbeks kasutatav vallavara

(1) Valitsemise otstarbeks kasutatav vallavara on vara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele struktuuriüksuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks.

(2) Valitsemise otstarbeks kasutatava vallavarana käsitatakse valla ametiasutuse hallatavate asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks.

(3) Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise kasutamise otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.

§ 14. Tulu saamiseks kasutatav vallavara

(1) Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks.

(2) Tulu saamiseks kasutatava vara tulusamaks kasutamiseks koostab vallavalitsus tulu saamiseks kasutatava vallavara majandamise kava.

IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE

I. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 15. Vallavara kasutamine:

(1) Vallavara kasutab vara valdaja ise või see antakse teise isiku kasutusse.

(2) Vallavara võib anda teise isiku kasutusse tähtajaliselt või tähtajatult, tasu eest, tasuta või tavalisest väiksema tasu eest.

(3) Vallavara registrisse kandmisele kuuluva vallavara kasutusse andmine registreeritakse vallavara registris.

(4) Vallavara teistele isikutele kasutusse andmise otsustab:
1) vallavolikogu, kui:
1.1) vallavara antakse teiste isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;
1.2) vallavara bilansiline maksumus ületab 75 000 krooni;
1.3) kasutusse antakse kinnisvara;
2) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmine ei ole vallavolikogu pädevuses.

(5) Vallavara teistele isikutele kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla:
1) vallasasja puhul üle viie aasta;
2) kinnisasja puhul üle 25 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinni kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat;
3) kinnisasja osade (ruumide) puhul üle kümne aasta;
4) tervikvara puhul üle 25 aasta. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. Tervikvarast asja eraldamise ning lahutatud asja kasutamise lepingule tegema eraldi käsutamise otsustab vallavolikogu.

(6) Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada.

(7) Käesolev peatükk ei reguleeri niisuguse vara, sh maa, kasutusse andmist, mis kuulub aktsiaseltsile, osaühingule vm eraõiguslikule juriidilisele isikule, olenemata sellest, kas Värska vallale kuuluvad kõik aktsiad (osad) või osa neist.

(8) Käesoleva peatükiga sätestatut ei kohaldata:
1) vallavara suhtes, mille kasutusse andmiseks on riigi või Värska valla õigusaktidega kehtestatud erikord (eluruumide üürile andmine, vallamaade hoonestusõiguse seadmine, vallamaa rendile andmine vm);
2) mitteeluruumide kasutusse andmisel ühekordsete ürituste (treeningud, spordivõistlused, koosviibimised jne) läbiviimiseks, samuti ruumide muudel kasutusse andmise juhtudel tunnitasu alusel. Nimetatud juhtudel rakendatakse hinnakirja, mille on kinnitanud vallavalitsus.

§ 16. Vallavara kasutusse andmise viisid

(1) Vallavara kasutusse andmise viisid on:
1) otsustuskord;
2) avalik enampakkumine;
3) konkurss.

(2) Vallavara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudab võimatuks või raskendab oluliselt kasutusse andja valduses oleva muu vallavara otstarbekohast kasutamist.

(3) Vallavara kasutusse andmise lepingute muutmine, sh pikendamine, otsustatakse selle organi õigus- või haldusaktiga, kelle pädevusse kuulub selle vara kasutusse andmine.

(4) Vallavara allüürile või -rendile andmine on lubatud üksnes selle volitatud asutuse, kelle valduses antud vara on, juhi eelneval kirjalikul nõusolekul.

§ 17. Tulu saamiseks kasutatava vara teistele isikutele kasutada andmine

Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse teistele isikutele otsustuskorras tasuta kasutusse, üürile või rendile ning enampakkumise korras üürile või rendile. Valla omandis olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid.

§ 18. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras

(1) Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest:
1) hoolekandeasutusele;
2) heategevuslikule organisatsioonile;
3) juriidilisele isikule, kus valla osalus ületab kahte kolmandikku selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest;
4) mittetulundusühingule või -liidule;
5) sihtasutusele (fondile);
6) vara kasutusele andmiseks on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis on nurjunud;
7) muudel riigi ja Värska valla õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

(2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus.

§ 19. Vallavara kasutusse andmise otsus

(1) Vallavara kasutusse andmise otsus on:
1) paragrahvi 15 lõike 4 punktis 1 vallavolikogu otsus;
2) paragrahvi 15 lõike 4 punktis 2 vallavalitsuse korraldus.

(2) Vallavara kasutusse andmist otsustavas õigusaktis peab olema ära näidatud:
1) kes vara kasutusse andmist korraldab ja kes on volitatud lepingut sõlmima;
2) vara nimetus ja asukoht;
3) vara iseloomustavad põhinäitajad;
4) vara kasutusse andmise viis (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord);
5) lepingu tähtaeg;
6) vara kasutusse andmise tingimused (vara kasutusotstarve, üüri või rendi tasumise kord, kas ja millistel tingimustel võib vara anda allüürile või -rendile, remondikohustuste jaotus jne);
7) alghind;
8) osavõtutasu ja tagatisraha (pangagarantii) suurus;
9) vara tasuta kasutusse andmisel põhjendus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigusaktiga sätestatud tingimused on vara kasutusse andmise lepingu sõlmimisel kohustuslikud ning neid võib muuta üksnes pärast vastava õigus- või haldusakti muutmist.

(4) Vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korralduse eelnõud esitab vallavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses kasutusele antav vara on, või vallavara valitseja, kui vara on tema valduses.

2. peatükk
VALLAVARA ÜÜRILE- VÕI RENDILEANDMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS

§ 20. Vallavara enampakkumise korras kasutusse andmise põhimõtted

(1) Vallavara antakse kasutusse (üürile või rendile) avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda vallavara kasutusse otsustuskorras ega konkursi korras.

(2) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping (üüri- või rendileping) sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema üüri- või rendihinna.

(3) Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.

§ 21. Enampakkumise ettevalmistamine

(1) Enampakkumise korraldaja määrab kindlaks:
1) enampakkumise läbiviimise komisjoni;
2) enampakkumise tingimused ja viisi.

(2) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab enampakkumise korraldaja, Värska Vallavalitsus, kindlaks muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud vallavara üürile või rendile andmise otsustaja poolt, juhul kui otsustajaks oli vallavolikogu.

(3) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes kohalikus ajalehes ja vajadusel muus ajalehes või raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid:
1) enampakkumise läbiviija;
2) üürile- või rendileantava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus;
3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine);
5) enampakkumise ja üüri- või rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda üürile või rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja üüri- või rendilepingu tingimustega ja teha nendest ärakirju;
6) enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtajad ning viis. Tagatisraha ja osavõtumaksu suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviija võib määrata, et enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud;
7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas paragrahviga 24;
8) üüri- või rendiobjekti kasutusotstarve.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (paragrahvi 21 lõige 2).

§ 22. Üüri- või rendilepingu tingimused

(1) Üüri- või rendilepingus tuleb sätestada:
1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites);
2) lepingu tähtaeg;
3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (-päevad) ja kord;
4) üüri või rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui üüri või renti tasutakse natuuras või kui tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused;
5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus;
6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselvõtmise kohustus;
7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus;
8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus;
9) üüri- või rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;
10) üüri- või rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija.

(2) Üüri- või rendilepingus võib vajaduse korral sätestada:
1) üürile või rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik;
2) üürile või rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldise maksumuse;
3) abinõud, mis üürnik/rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast üüri- või rendilepingu lõppemist;
4) üüri- või rendilepingus ettenähtud sanktsioonid;
5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel;
6) muud vajalikud tingimused.

(3) Vallavara kasutusse andmise lepingu tingimuste muutmise aluseks on selle vara kasutusse andmist otsustanud organi õigusakt.

(4) Vallavara valitseja või volitatud asutus, kelle valduses on lepinguobjektiks olev vara, kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusandlikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist.

§ 23. Alghind

(1) Alghind võrdub ühe kuu üüri- või renditasuga ja selle määramisel arvestatakse samalaadse vara üüri- või rendihindu Värska vallas, asukohta ja maa kasutuse otstarvet. Vajadusel määratakse alghinna kujundamiseks ekspertiis.

(2) Alghinda ei pea määrama, kui üüritava või renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist.

(3) Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse.

§ 24. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring

(1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat üüri- või rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu:
1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased);
2) valla üüri- või rendivõlglased.

§ 25. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus

(1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavara kasutusse andmise otsustaja.

(2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviija on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik.

(3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. Suulised ja segapakkumised viiakse läbi Värska vallamajas.

§ 26. Suulise enampakkumise läbiviimise kord

(1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri.

(2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja üüri- või rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad.

(3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) lõppenuks pärast kõrgeima pakutud üüri- või rendisumma kolmekordset teatamist.

(4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud üüri- või rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enim pakkunud isikuga üüri- või rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks.

(5) Osavõtja, kelle pakutud üür või rent on suurim ja võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara üürile või rendile enampakkumisel esitatud kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse üürile või rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud üüri- või rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks.

(6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega.

(7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata.

§ 27. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord

(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed:
1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht;
2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha kohta;
4) sõnadega kirjutatud pakutud üüri- või rendisumma;
5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri.

(2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni.

(3) Kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks enampakkumise läbiviija (juhataja) asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. Mitme ühe pakkuja poolt esitatud täiendava pakkumise puhul võetakse arvesse neist kõige suurem pakkumine.

(4) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (paragrahvi 26 lõiked 5, 6, 7) järgmiste erinevustega:
1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud ja puudulike pakkumiste kõrvaldamist;
2) kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumiste läbivaatamist õigus tutvuda enampakkumiste protokolliga.

(5) Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor.

§ 28. Segapakkumiste läbiviimise kord

(1) Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele pakkumistele paragrahvis 26 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele paragrahvis 27 sätestatut arvestades alljärgnevat:
1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist;
2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks;
3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellel keelule osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud üüri- või rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut;
4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist.

(2) Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist.

§ 29. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara üürile- või rendileandmise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, või vallavalitsus, kui vallavara üürile- või rendileandmise otsustamine kuulub vallavalitsuse pädevusse.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt:
1) ühe kuu jooksul, kui kinnitaja on vallavolikogu;
2) kümne päeva jooksul, kui kinnitaja on vallavalitsus.

(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise korda;
2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda;
3) enampakkumise võitjaks osutub paragrahvi 20 lõikes 2 nimetatud isik;
4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike.

(4) Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama.

(5) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud üüri- või rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Üüri- või rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal.

(6) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses.

(7) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara üürile või rendile otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(8) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga üüri- või rendileping. Lepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik. Lepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele:
1) üürniku või rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber;
2) üksikasjalikud andmed üürile või rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvidele 13, 14 ja 15), samuti muud olulised andmed;
3) üürile või rendile antava vara kasutusotstarve;
4) üüri või rendi suurus;
5) üürnikult või rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised;
6) üüri- või rendilepingu sõlmimise aeg ja koht.

(9) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast).

(10) Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt paragrahvi 26 lõikes 5 sätestatule.

(11) Üüri- või rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks.

3. peatükk
KASUTUSSE ANDMINE KONKURSI KORRAS

§ 30. Vallavara konkursi korras kasutusse andmise põhimõtted

(1) Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui:
1) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta;
2) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikelt erilisi oskusi või vilumust, mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik;
3) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga;
4) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutusse andmise viis.

(2) Vallavara kasutusse andmine konkursi korras toimub käesoleva korra kirjalikku enampakkumist reguleerivate sätete alusel (paragrahv 27) koos vajalike muudatustega.

§ 31. Konkursi tingimused

(1) Lisaks paragrahvis 22 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras
1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised rendileandmisel sätestada alljärgnevaid tingimusi:
nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele;
2) töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused;
3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandjal on õigus saada osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse tulust;
4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused;
5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud;
6) rendileandja toetused rentnikule vara kasutamiseks (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord.

(2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alapunktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne rendilepingu sõlmimist.

§ 32. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha

(1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata.

(2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel, määrab alghinna suuruse kasutusse andmist otsustav organ.

(3) Konkursi korral ei pea osavõtutasu ja tagatisraha kehtestama; osavõtutasu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse kasutusse andmist otsustav organ.

§ 33. Konkursi läbiviimise kord

(1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel.

(2) Pakkumise esitamise tähtaeg määratakse sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14–60 päeva.

(3) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta, kusjuures selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita.

(4) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget, kellest üks on vallavolikogu esindaja.

(5) Kui konkursil on kehtestatud alghind, teeb komisjon otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul arvates pakkumiste läbivaatamisele järgnevast päevast.

(6) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega.

§ 34. Konkursi tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

(1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust või muid konkursi tingimustest tulenevaid näitajaid ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu.

(2) Rendilepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik.

(3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra paragrahvi 29 lõikes 3 ettenähtud juhtudel, kui konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks.

V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 35. Vallavara võõrandamise mõiste

(1) Vallavara võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras vallavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse.

(2) Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, vallavara erastamisele ning riigi omandisse andmisele, mis toimub omandireformi aluste seaduses, eluruumide erastamise seaduses, mitteeluruumide erastamise seaduses, maareformi seaduses, kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduses ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.

§ 36. Vallavara võõrandamise tingimused

(1) Vallavara võib võõrandada, kui:
1) vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks;
2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks;
3) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
4) võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras;
5) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega.

(2) Vallavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 25 000 krooni, ei tohi otsustada vallavara valitsemiseks vajalikkuse (lõike 1 punkt 1) või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks vallavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel.

(3) Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab vallavalitsus teistele vallavalitsuse struktuuriüksustele ja valla ametiasutuse hallatavale asutusele, et nad võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse struktuuriüksus või valla ametiasutuse hallatav asutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või selle struktuuriüksuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on.

§ 37. Vallavara võõrandamise otsustamine

(1) Vallavara võõrandamise otsustab:
1) vallavolikogu, kui:
1.1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 75 000 krooni;
1.2) võõrandatav vara on kinnisvara;
1.3) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 50 000 krooni;
1.4) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni;
2) vallavalitsus, kui:
2.1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 75 000 krooni;
2.2) vara võõrandatakse enampakkumiseta, kui selle vara bilansiline maksumus on väiksem kui 50 000 krooni;
2.3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga ning sellise vara bilansiline maksumus on väiksem kui 10 000 krooni.

(2) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse eelnõud esitab vallavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses võõrandatav vara on.

(3) Vallavara võõrandamise otsus vormistatakse kas vallavolikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega.

(4) Vallavara võõrandamise otsus peab sisaldama:
1) vallavara nimetust, asukohta ja põhinäitajaid, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate ja osade arvu;
2) vallavara võõrandamise õiguslikku alust ja kes on volitatud lepingut sõlmima;
3) vallavara võõrandamise viisi (avalik enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord);
4) avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise puhul alghinda ja maksetingimusi;
5) kui aktsiad müüakse börsil, siis müüki läbiviiva väärtpaberivahendaja nime;
6) vajadusel müügi lisatingimusi.

§ 38. Vallavara võõrandamise viisid

(1) Vallavara võõrandatakse teistele isikutele:
1) otsustuskorras, kas:
1.1) tasu eest;
1.2) tasuta või alandatud hinna eest;
2) enampakkumise korras;
3) erastamiskorras.

(2) Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muud võõrandamise korda.

§ 39. Vallavara võõrandamine otsustuskorras

(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui:
1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 150000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa;
2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;
3) võõrandatav vara on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud;
4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi.

(2) Otsustuskorras võib vallavolikogu otsusel võõrandada ka vallale kuuluvat osa äriühingus, kui osa nimiväärtus ei ole suurem kui 25 000 krooni ning volikogu leiab, et osa otsustuskorras võõrandamine on vallale kõige otstarbekam.

(3) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande alastel eesmärkidel.

(4) Vallavara müügilepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik.

§ 40. Vallavara müük enampakkumise korras

(1) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna.

(2) Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.

§ 41. Enampakkumise ettevalmistamine

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus:
1) enampakkumise tingimused ja viisi;
2) alghinna;
3) enampakkumise läbiviimise komisjoni;
4) ostu-müügilepingu tingimused;
5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse.

(2) Vallavalitsuse korralduse eelnõu esitab vallavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses vara on.

(3) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid:
1) enampakkumise läbiviija;
2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujale võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal;
3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine). Kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht;
5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega;
6) alghind ja enampakkumisel osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10 protsenti alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25 protsenti vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui kaks tuhat krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on kaks tuhat krooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ning lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghinna või selle ärajätmise (paragrahv 40) kinnitab vallavalitsus.

§ 42. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha

(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks:
1) eksperdi antud hinnang;
2) vara eeldatav turuväärtus;
3) vara erilised tunnused.

(2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud.

(3) Alghinna ja osavõtutasu määrab või määramise ärajätmise otsustab vallavara võõrandamise otsustaja või vajadusel tema määratud ekspert.

(4) Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 100 krooni või alghinda ei kehtestata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse vallavalitsus.

§ 43. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring

(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta:
1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad);
2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased.

§ 44. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine

(1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra 4. osa 2. peatüki paragrahvide 25, 26, 27 ja 28 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Enampakkumise läbiviimiseks määrab vallavalitsus komisjoni. Komisjonis peab olema vähemalt kolm liiget.

(3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse.

§ 45. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine

(1) Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus.

(2) Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt:
1) kümne päeva jooksul, kui kinnitaja on vallavolikogu;
2) viie päeva jooksul, kui kinnitaja on vallavalitsus.

(3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui:
1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise korda;
2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda;
3) enampakkumises osales paragrahvi 43 lõikes 2 nimetatud isik;
4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike.

(4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist.

(5) Enampakkumiste tulemuste kinnitamata jätmise, nurjunuks tunnistamise või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja.

(6) Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka.

§ 46. Ostu-müügilepingu sõlmimine

(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavanem või tema volitatud isik.

(2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamisteate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamisteate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates.

(3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised.

(4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha.

(5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates.

(6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist.

VI. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE

1. peatükk
VALLAVARA KOORMAMINE

§ 47. Vallavara koormamise mõiste

Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega.

§ 48. Vallavara koormamise otsustamine

(1) Vallavara koormamise otsustab:
1) vallavolikogu, kui:
1.1) koormatakse kinnisasja;
1.2) panditakse valla omandis olevat vallavara;
2) vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel.

(2) Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks.

§ 49. Vallavara koormamise tingimused

(1) Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui:
1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks;
2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusega või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus;
3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud;
4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla arengukava või vallavara majandamise kavaga.

§ 50. Kinnisasja ostueesõigusega teostamine

(1) Kinnisasja ostueesõigusega teostamise otsustab:
1) vallavolikogu, kui vara hind on suurem kui 75 000 krooni;
2) vallavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui 75 000 krooni.

(2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas.

§ 51. Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse seadmine

(1) Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata.

(2) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui:
1) see toimub sellise isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;
2) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest;
3) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks;
4) see seatakse muudel juhtudel lähtudes valla huvidest.

(3) Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab:
1) vallavolikogu käesoleva paragrahvi lõike 2 alapunktides 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel;
2) vallavalitsus käesoleva paragrahvi lõike 2 alapunktis 1 nimetatud juhtudel.

(4) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda ainult eriliste teenete eest.

(5) Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib vallavanem.

§ 52. Hoonestusõiguse seadmine

(1) Värska valla maale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras.

(2) Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus.

2. peatükk
VALLAVARA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE

§ 53. Vallavara mahakandmine

(1) Vallavara kuulub mahakandmisele:
1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik;
2) kui ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, dokumentaalselt tõendatud asjaolude ilmnemisel koostab vallavara valitsema volitatud asutus või vallavara valitseja, kui vara on tema valduses, vara kõlbmatuks tunnistamise taotluse ja esitab selle organile, kelle pädevusse otsuse tegemine kuulub.

(3) Taotlus peab sisaldama:
1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust taotluse esitamise ajal;
2) põhivara remontide, parenduste ja ümberehituste maksumust jooksval aruandeaastal;
3) varaga seotud eritingimusi (kultuuri- ja arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne);
4) infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot;
5) vara hävitamiseks vajalike tööde eelarvet;
6) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi tõendavat dokumentatsiooni;
7) muid varaga seotud olulisi andmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks.

(5) Vallavara mahakandmise otsustab:
1) vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 20 000 krooni;
2) vallavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 20 000 krooni;
3) valla ametiasutuse hallatav asutus, kui vallavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 1000 krooni.

§ 54. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine

(1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus.

(2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude täitmisele pööramisest loobumise otsustada:
1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 15 000 krooni;
2) vallavalitsus, kui nõue on suurem kui 500 krooni, kuid väiksem kui 15 000 krooni;
3) valla ametiasutuse hallatav asutus, kui nõue ei ole suurem kui 500 krooni.

(3) Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks või võla tasumiseks osade kaupa vastavalt graafikule, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.

§ 55. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. mai 2010.

Vello Saar

Vallavolikogu esimees