V Ä R S K A V A L L A V O L I K O G U
M Ä Ä R U S
Värska 20.12.2007.a. nr 1-3/24
Värska valla põhimääruse muudatuste kinnitamine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 2007, 44, 316) § 7 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 9 alusel
Määrusega sätestatakse Värska Vallavolikogu 18.03. 2003.a. määrusega nr 14 kinnitatud „Värska valla põhimääruse“ muudatus terviktekstis.
Muudatused:
21.09.2004.,Vvm nr 21
22.12.2005., Vvm nr 14
25.01.2007., Vvm nr 1-3/6
20.12.2007, Vvm nr 1-3/24
VÄRSKA VALLA PÕHIMÄÄRUS
|
Üldsätted |
§ 1 Värska valla põhimääruse eesmärk
Valla põhimääruses sätestatakse Värska Vallavolikogu ja Värska Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
§ 2 Valla omavalitsusorganid
(1) Värska valla omavalitsuse esinduskoguks on Värska Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Värska valla hääleõiguslike elanike poolt.
(2) Värska valla omavalitsuse täitevorganiks on Värska Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis kinnitatakse volikogu poolt.
§ 3 Värska valla sümbolid ja nende kasutamine
(1) Värska valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis.
(2) Lippu kasutatakse Värska valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel. Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus.
(3) Vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel ning vallavalitsuse pitsatites ja plommitemplites.
(4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 3,4 cm.
(5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus.
§ 4 Värska valla tunnustusavaldused
(1) Värska valla teenetemedalit ja tänukirju annab välja Värska Vald. Teenetemedalit antakse välja kord aastas Eesti Iseseisvuspäeval.
(2) Värska valla teenetemedal antakse viljaka töö ja märkimisväärse ning pikaajalise panuse eest Värska valla arengusse. Teenetemedalit antakse ühele isikule üks kord.
(3) Värska valla tänukirju antakse välja isikutele, kes on eelneva aasta jooksul silma paistnud mingi konkreetse valla jaoks olulise saavutusega või andnud oma tegevusega panuse valla arengusse.
(4) Kandidaate Värska valla teenetemedalile ja tänukirjale võivad esitada üksikisikud ja kollektiivid.
(5) Taotlused Värska valla teenetemedalile esitada kirjalikult koos põhjendusega Värska Vallvalitsusele 1. veebruariks igal aastal. Kirjalikke põhjendatud taotlusi Värska valla tänukirjale võib esitada aastaringselt.
(6) Teenetemedali ja tänukirjade määramise kinnitab Värska Vallavalitsus.
(7) Vallavalitsusel on õigus teenetemedali ja tänukirja määramise arutamispäeval esitada suuliselt omapoolseid kandidaate.
(8) Arvestust teenetemedali väljaandmise kohta peab vallasekretär.
(9) Värska valla teenetemedali annab laureaadile üle vallavanem Eesti Iseseisvuspäeva üritusel.
|
Volikogu |
§ 5 Volikogu ja volikogu liige
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras.
(5) Volikogu asjaajamist korraldab vallavalitsuse kantselei.
§ 6 Volikogu pädevus
Volikogu pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.
§ 7 Volikogu õigusaktide algatamise õigus
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu komisjonil;
2) volikogu liikmel;
4) vallavalitsusel;
5) vallavanemal;
6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;
7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
§ 8 Volikogu õigusaktide avalikustamine
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuses asuval stendil ja vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad Värska ja Saatse raamatukogus ning Värska valla veebilehel.
(2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja volikogu otsusel ajalehes.
§ 9 Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll
(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon ja vallasekretär.
(2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
(3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.
(4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
|
Volikogu reglement |
§ 10 Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
7) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Volikogul on üks
aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või
volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega
pandud ülesandeid.
§ 11 Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu poolthäälteenamusega (poolt hääletab üle poole volikogu täiskoosseisu liikmetest).
(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
1) volikogu esimehe kandidaadi esitab istungi juhatajale volikogu liige;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu (poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu);
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(4) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (Volikogu 21.09.2004 määrus nr 21)
(5) Kehtetu (Volikogu 21.09.2004 määrus nr 21)
(6) Kehtetu (Volikogu 21.09.2004 määrus nr 21)
(7) Kehtetu (Volikogu 21.09.2004 määrus nr 21)
(8) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse.
(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(11) Uue valimise korraldamisel võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
§ 12 Volikogu aseesimehe valimine
Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel samas korras kui volikogu esimees.
§ 13 Volikogu komisjon
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.
(2) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel.
(3)Volikogu komisjoni esimehe kandidaadi ülesseadmine:
1) volikogu komisjoni esimehe kandidaadi esitab istungi juhatajale volikogu liige;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu (poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu);
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(4) Volikogu komisjoni esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(5) Nimekirjade sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
(6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.
(7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(9) Volikogu komisjoni esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse.
(10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(11) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(12) Uue valimise korraldamisel võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(13) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt 1/4 peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.
(14) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul või komisjoni liikme avalduse alusel.
(Volikogu 21.09.2004 määrus nr 21)
§ 14 Volikogu komisjoni töökord
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust ja esimees või tema määratud esimehe asendaja.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees.
(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 tööpäeva jooksul pärast protokolli kättesaadavaks tegemist. Märkused lisatakse protokollile.
(5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavalitsuse kantseleile, millega loetakse protokoll avalikustatuks. Protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis.
§ 15 Komisjoni pädevus
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni või volikogu eestseisusesse läbivaatamisele:
1) volikogu õigusaktide eelnõud;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
3) isikute avaldused.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
§ 16 Asjade menetlemine komisjonis
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.
(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.
(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
§ 17 Komisjoni tegutsemisvõimetus
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.
(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
§ 18 Komisjoni aruandlus
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.
§ 19 Revisjonikomisjon
(1) Volikogu moodustab Põhimääruse §-s 13 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.
(2) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
(3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(4) Revisjonikomisjon kontrollib
vähemalt üks kord aastas tööplaani alusel või vallavolikogu ülesandel:
1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele;
2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla
eelarvele;
3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja
valla vara kasutamise sihipärasust;
4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(5) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise
ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab kümne päeva
jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga
revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid
vallavolikogule otsuste tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta,
lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu
õigusakti eelnõu.
(6) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
(7)
Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist
vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja
ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.
(Vvm 25.01.2007 nr 1-3/6)
§ 20 Volikogu eestseisus
(1) Volikogu eestseisusesse (edaspidi: eestseisus) kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees ning komisjonide esimehed.
(2) Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.
(3) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liikmed.
(4) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.
(5) Eestseisuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, eestseisuse otsused ja eestseisuse liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 tööpäeva jooksul pärast protokolli kättesaadavaks tegemist. Märkused lisatakse protokollile.
(6) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavalitsuse kantseleile millega loetakse protokoll avalikustatuks. Protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis.
§ 21 Eestseisuse pädevus
Eestseisus:
1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti;
2) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta;
3) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.
§ 22 Volikogu istung
(1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(2) Volikogu istungid toimuvad kord kuus, väljaarvatud juulis ja augustis, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis.
(4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
(5) Volikogu istung kestab kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(6) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.
§ 23 Istungi kokkukutsumine ja päevakord
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele välja saadetud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema vallavalitsuse stendile välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.
(2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallavalitsuse kantseleisse.
(3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallavalitsuse kantseleis kättesaadavad hiljemalt 24 tundi enne istungi algust.
(4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.
(5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) volikogu liikmed;
2) vallavanem;
3) vallavalitsus;
4) eestseisus ja komisjonid.
§ 24 Hääletamine volikogus
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed.
(2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus.
(5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.
(7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu poolthäälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
§ 25 Salajane hääletamine
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
(2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.
(3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega.
§ 26 Volikogu töökeel
Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar.
§ 27 Volikogu istungi läbiviimine
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külalistest teatamine;
3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, vajadusel kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.
(4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit;
5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;
8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale ning sõnavõtjale lisaaega.
10) sõnavõtu-, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
11) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;
12) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on volikogu liikmetel õigus taotleda kuni 5-minutilist vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.
(5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja vajadusel kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.
(6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
(7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.
(8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel.
(9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
§ 28 Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused.
(2) Protokoll esitatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul, arvates istungi toimumisest vallavalitsuse kantseleile, millega loetakse protokoll avalikustatuks.
(3) Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.
(4) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
§ 29 Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallavalitsuse kantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.
(4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus;
5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.
(5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.
(6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.
(7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
(8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.
|
Vallavalitsus |
§ 30 Vallavalitsus ja selle koosseis
(1) Vallavalitsuse kinnitab volikogu.
(2) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.
§ 31 Vallavanema pädevus
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem:
1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab Värska valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks.
(2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat valitsuse liige vastavalt valitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele. Tööjaotuse kinnitab vallavanem.
§ 31¹ Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine
(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.
(3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
(4) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavolikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega.
(Vvm 25.01.2007 nr 1-3/6)
§ 31² Vallavanema asendamine
(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel.
(2) Vallavanema ja tema asendaja äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige.
(3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel.
(Vvm 25.01.2007 nr 1-3/6)
§ 32 Vallavanema valimine
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega Põhimääruse §-s 13 sätestatud korras. (Volikogu 21.09.2004 määrus nr 21)
(2) Vallavanema kandidaat ei pea olema volikogu liige, ta peab vastama seadustega kehtestatud nõuetele.
§ 33 Vallavalitsuse kinnitamine
(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.
(2) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
§ 34 Vallavalitsuse pädevus
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(2) Vallavalitsus määrab maaüksuste koha-aadresse vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007.a määrusele nr 184 „Aadressandmete süsteemi kehtestamine“ ning katastriüksuste sihtotstarbeid vastavalt Maakatastriseaduse § 18.
(3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi.
§ 35 Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded ja õigusakti avalikustamine
(1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestab vallavalitsus.
(2) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest.
(3) Vallavalitsuse korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.
§ 36 Vallavalitsuse istung
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.
(2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (Volikogu 22.12 .2005 määrusega nr 14)
(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.
(3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretär või vallasekretäri abi.
(4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord.
(5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.
(6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 7 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.
§ 37 Vallavalitsuse komisjon
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.
(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut.
(3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.
|
Arengukava, eelarve ja majandus |
§ 38 Valla arengukava
(1) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab vallavalitsus.
(2) Arengukava eelnõu avalikustatakse Värska ja Saatse raamatukogus, vallakantseleis ning valla interneti koduleheküljel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu.
(3) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused.
(4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta
(5) Arengukava muutmise vajaduse kohta teeb vallavolikogu otsuse vallavalitsuse poolt esitatud arengukava täitmise analüüsi alusel.
§ 39 Valla eelarve
(1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.
(2) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel.
(3) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 8 sätestatud korras.
§ 40 Vallavara
(1) Värska valla munitsipaalomandiks on Värska valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara).
(2) Vallavara registreeritakse ühtses vallavararegistris.
(3) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavara valitsemise korras.
§ 41 Lepingud
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallvanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.
(2) Vallavalitsuse struktuuriüksustel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Värska valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides.
(3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.
§ 42 Koormis
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.
(2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.
|
Omavalitsusteenistus |
§ 43 Ametiasutus
Valla ametiasutusteks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
§ 44 Vallasekretär ja vallakantselei
(1) Vallasekretär peab vastama seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.
(3) Vallasekretär allkirjastab vallavalitsuse poolt väljastatavad tõendid.
§ 45 Vallavalitsuse hallatavad asutused
(1) Vallavalitsuse hallatavad asutused moodustatakse volikogu otsusega.
(2) Vallavalitsuse hallatavad asutused tegutsevad volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel.
|
Aleviku- ja külavanemad |
§ 46 Aleviku- ja külavanemad
(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.
(2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.
(3) Aleviku- ja külavanematele kompenseeritakse vallavalitsuse ülesannete täitmisega seotud kulutused volikogu poolt kehtestatud korras.
|
Välissuhted |
§ 47 Välissuhted
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.
(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
(3) Vallavalitsus:
1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;
2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.
(4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise lepinguid. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.
§ 48 Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine
(1) Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad kolmandal päeval peale selle avaldamist.
(3) Eesti Vabariigi seaduste muutmise korral kehtib uus õigusnorm.
§ 49 Õigusakti kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Värska Vallavolikogu 25.01.2007.a määrus nr 1-3/6 Värska valla põhimääruse muudatuste kinnitamine.
Vello Saar
Vallavolikogu esimees