Värska valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine

V Ä R S K A V A L L A V O L I K O G U

M Ä Ä R U S

Värska 23.04.2009. a. nr 1-3/15

Värska valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõige 1 punkt 36; «Jäätmeseaduse» § 71 lõige 1 ja lõige 2; «Pakendiseaduse» § 15 lõige 1 ja «Haldusmenetluse seaduse» § 64 lõige 1 alusel.

Määrusega sätestatakse Värska Vallavolikogu 23.04.2005 määrusega nr 8 «Värska valla jäätmehoolduseeskiri» muudatus terviktekstis

§ 1. Üldsätted

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Värska vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Värska valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele Jäätmeseaduse § 71 lõige 2 tähenduses.

(3) Jäätmehooldust Värska vallas korraldab ning kontrollib Värska vallavalitsus. Värska vallavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:

1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet;

2) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses;

3) kontrollib jäätmete käitlemist, sh. liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;

4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist;

5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;

6) teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning menetleb väärtegusid.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid, mis on esitatud jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides.

(2) Eeskirjas kasutatakse lisaks mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu hein, lehed, oksad jne;

2) suurjäätmed on suuregabariidilised jäätmed nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid;

3) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;

4) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;

§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

(2) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti.

Liigiti kogumine paraneb tunduvalt seoses Värska jäätmejaama valmimisega, kus on võimalik sorteerida eraldi kartongi ja paberi jäätmed, plastmassi jäätmed, lehtklaasi jäätmed, taaraklaas (pudelid), metallist jäätmed, asbesti sisaldavad jäätmed, segajäätmed, akud ja patareid, õlijäägid, värvid, luminofoorlampide pirnid, ravimid, elavhõbedat, rehvid, elektroonika, tekstiilijäätmed.

(3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.

(4) Jäätmete käitlemine, sh. põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes või lõkkes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.

(5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

(6) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(7)Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas prügilas.

§ 4. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

(2) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

(3) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(4) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(5) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

§ 5. Jäätmete kogumine

(1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3-päeva jooksul.

(2) Segaolmejäätmete mahutisse alljärgnevate jäätmete panek on keelatud:

1) tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmed;

5) kogumiskaevude setteid;

6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

9) taaskasutatavad jäätmed, mille kogumine on korraldatud;

10) ehitus- ja lammutusjäätmed.

(3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(4) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(5) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse järgmiselt:

1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 6 korterit;

2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, kui seda tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas;

3) teisi taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda eraldi, vastavalt eeskirja lisale 3;

4) biolagunevad jäätmed väikeelamute puhul on soovitatav kompostida oma kinnistul;

5) elektri- ja elektroonikatoodete romud (sh. külmikud, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne.) üle anda nimetatud toodete turustajale või elektroonikaromude kogumiskohta;

6) vanarehvid tuleb koguda eraldi ja anda üle kogumispunktidesse. Vanarehvide kogumispunktide asukohad ja ülendamise tingimused on näidatud lisas 3;

7) taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib paigutada ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega segada;

(6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (bussijaamad, puhkekohad, pargid, kalmistud jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja.

(7) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid.

(8) Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nõuetekohase käitlemise eest.

(9) Ohtlike jäätmete kogumine:

1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi;

2) mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad;

3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale;

4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavale kohale;

5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni;

6) koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Avalike kogumispunktide asukohad on toodud eeskirja lisas 3;

7) ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele;

8) ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele;

9) ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

(10) Surnud põllumajandusloomad või nende tapajäätmed tuleb üle anda selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele loomapidaja poolt eelnevalt sõlmitud lepingu alusel.

§ 6. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Kogumispunktide asukohad on toodud lisas 3.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon, välja arvatud tagatisrahaga pakendid. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega.

(3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

(4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(5) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

(6) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

§ 7. Jäätmete vedu ja kõrvaldamine

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo puhul.

(2) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja nõuetele ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid lubatud tühjendada tiheasustusaladel kord kuus ja hajaasustusaladel kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

(3) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi.

(4) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma ladestamisele kuuluvaid jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada kuni 16. juuli 2009. a. Adiste prügilasse, peale Adiste prügila sulgemist, alates 17.07.2009.a, nõuetele vastavasse prügilasse (Torma, Paikuse) ja/või majanduslikult sobivamasse nõuetele vastavasse prügilasse või jäätmekäitluskohta

(5) Jäätmete vedu keelatud kella 22.00st kuni 06.00ni.

(6) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(7) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(9)Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada maapinnale. Kogumiskaevude ja mahutite tühjendamine tuleb tellida vastavat teenust osutavalt ettevõttelt. Tühjendamise korraldab kinnistu valdaja või jäätmekäitleja.

(10) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

§ 8. Korraldatud jäätmevedu

(1) Värska valla haldusterritoorium on üks veopiirkond, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Olmejäätmete valdajad on korteriühistud või-ühisused, nende puudumisel aga maaüksuse omanikud, millel asub elu-või äriruum või suvila.

(2) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.

(3) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo eri-või ainuõiguse andmiseks korraldab Värska vallavalitsus.

§ 9. Olmejäätmete kompostimine

(1) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga või Keskkonnaametis registreeritud jäätmekäitluskohtades, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

(2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

(3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(5) Käimlajäätmeid võib hajaasustusega piirkondades oma kinnistul kaevata või künda külmumata pinnasesse.

(6)Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, hein, lehed, oksad jne) tuleb koguda eraldi ja kompostida valla kompostimisväljakul või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

§ 10. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

(1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:

1) kaanega varustatud 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;

2) kaanega varustatud 1,5; 2,5; 3,5; ja 4,5 m³ konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;

3) kompaktoreid.

(3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(5) Jäätmeid tohib paigutada väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

(6) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(7) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(8) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

(9) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(10) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest.

(11) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

(12) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

(13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

(14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

§ 11. Avalikustamine ning jõustumine

(1) Muuta kehtetuks Värska Vallavolikogu 26.04.2005 määrus nr 8 «Värska valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine».

(2) Määrus koos kolme lisaga avalikustatakse Värska Vallavalitsuses, Värska ja Saatse raamatukogus ning valla veebilehel.

(3) Määrus jõustub 1.05.2009. a.

Vello Saar

Vallavolikogu esimees
LISA 1
Kinnitatud
Värska Vallavolikogu 23.04.2009 määrusega nr 1-3/15
«Värska valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine»

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Värska vallas.

(2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(3) Käesoleva lisa nõudeid rakendatakse kui ehituse käigus tekib jäätmeid üle 1 m³ päevas või üle 10 m³ kogu ehitusperioodi kestel.

(4) Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine tuleb kooskõlastada Värska vallavalitsusega.

(5) Ehitusprojektides peab olema näidatud:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete edasine suunamine.

(6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada Värska vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(7) Ehitise lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend.

(8) Värska vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes.

(9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

§ 2. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;

7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 3. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:

1) puit;

2) kiletamata paber ja papp;

3) metall;

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(3) Liigiti sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga või kompleksloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva lisa punktile 7. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(5) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.

(6) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(7) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine väljaspool kinnisasja tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga või anda üle käitlemiseks vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 4. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh. ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(7) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete litsentsi olemasolul.

(8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(9) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

LISA 2
Kinnitatud
Värska Vallavolikogu 23.04.2009 määrusega nr 1-3/15
«Värska valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine»

TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev lisa määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra, ning on kohustuslik kõikidele Värska valla tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena».

(2) Käesoleva lisaga ei käsitleta heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.

§ 2. Mõisted

(1) Segaolmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh. koristusjäätmed.

(2) Taaskasutatavad jäätmed - pakendite ja pakendijäätmed; vanapaber ja papp.

(3) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.

(5) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud;

(6) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed;

(7) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;

(8) Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest;

§ 3. Jäätmete käitlemine

(1) Segaolmejäätmed

1) segaolmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

(2) Taaskasutatavad jäätmed:

1) pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

2) vanapaberit ja pappi tuleb koguda eraldi ja suunata taaskasutusse, kui seda tekib tervishoiuasutuses üle 50 kg nädalas.

3) vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti.

(3) Diskreetne vanapaber

1) diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

2) tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse.

3)purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed

1)teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev;

2) kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult kuni üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(5) Nakkusohtlikud jäätmed

1) nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

2) nakkusohtlikud jäätmed tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele;

3) nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale vähemalt kord kuus.

(6) Muud ohtlikud jäätmed

1) ravimijäätmed ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (va jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

2) erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmeliik.

Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

3) kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus;

Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas;

Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

4) kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus;

Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele;

Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

LISA 3

Kinnitatud
Värska Vallavolikogu 23.04.2009 määrusega nr 1-3/15
«Värska valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine»

Värska valla elanikke teenindavate jäätmekogumispunktide nimekiri

1. Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt

1.1. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt: Mahta Kütuse Värska tankla ja Värska
jäätmejaam

1.2. Vanaõli ja akude konteinerid: Värska jäätmejaam

1.3. Patareikonteinerid: Mahta kütuse Värska tankla, Värska jäätmejaam

2. Pakendijäätmete konteinerid ja kogumispunktid:

2.1. Värska bussijaama juures (segapakend)

2.2. Värska Sanatooriumi juures (segapakend + paber ja papp)

2.3. Saatse kaupluse juures (segapakend)

2.4. Matsuri külakeskuse juures (segapakend)

2.5. Värska vallamaja taga (paber ja papp)

2.6. Mahta kütuse Värska tankla (segapakend)

2.7. Värska jäätmejaam

3. Aia- ja pargijäätmete kompostimisväljak:

Rajatakse Värska reoveepuhasti juurde.

Enne kompostimisväljaku valmimist võtab pargijäätmed vastu OÜ Värska Laht Lobotka külas.

4. Elektri- ja elektroonikaseadmete romude vastuvõtt:

Värska jäätmejaam, kogumisringid.

5. Romusõidukite ja nende osade vastuvõtt:

Puudub. Võtta ühendust tegutsemisluba omava vanametalli kokkuostu ettevõttega.

6. Suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtt:

Värska jäätmejaam.

7. Vanarehvide vastuvõtt:

Värska jäätmejaam.