LISA 1
Kinnitatud                                  
Värska Vallavolikogu 23.04.2009 määrusega nr 1-3/15   
«Värska valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine»

 

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED

 

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Värska vallas.

(2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(3) Käesoleva lisa nõudeid rakendatakse kui ehituse käigus tekib jäätmeid üle 1 m³ päevas või üle 10 m³ kogu ehitusperioodi kestel.

(4) Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine tuleb  kooskõlastada Värska vallavalitsusega.

(5) Ehitusprojektides peab olema näidatud:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete edasine suunamine.

(6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada Värska vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(7)  Ehitise  lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend.

(8) Värska vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes.

(9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

§ 2. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;

7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

 

§ 3. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:

1) puit;

2) kiletamata paber ja papp;

3) metall;

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(3) Liigiti sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga või kompleksloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva lisa punktile 7. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(5) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.

(6) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(7) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine väljaspool kinnisasja tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga või anda üle käitlemiseks vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 

§ 4. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh. ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(7) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete litsentsi olemasolul.

(8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(9) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.